Muhu köök vallutab maailma

Eesti üks parimaid restorane Pädaste mõisa Alexander on praegu suletud. Talv ei ole Muhu saarel hooaeg. Ja parem ongi! See annab Alexandri kokkadele Peeter Pihelille ja Kristo Malmile võimaluse maailmas ringi vaadata. Ja mitte turistidena!

Vahetult enne jõulupühi jõudis toimuda kolmas Eesti kokanduse suur külaskäik aastal 2009. Sedapuhku Amsterdami hotelli l’Europe restoarani Excelsior. Seda maja juhuslikud kokad ei külasta. Seal ollakse harjunud millegi väga erilisega.

Kas Peetri ja Kristo Põhjala saarte köök on siis nii eriline? On küll!

Menüü algus ja lõpp.

Hoolikalt valitud ja veel suurema hoolega valmistatud valik Läänemere kasinatest andidest oli taas astunud sammu edasi. Vürtsikilu ja suitsujuust ning tume leib koos väikeste nippidega panid paljumaitsnud daamid ja härrad üllatusest kulme kergitama.

Aga Muhu hapurokk ei olnud arenenud kusagile.  Kes seda teavad, ei oska midagi muud tahatagi.  Kas juba klassika?!

Väike vahepala - kamakreem. Kama on ju ainus peaaegu ainult meie oma toit. Seda lihtsalt peab serveerima, kui ennast kusagil esindame.

Kama maitse otseselt kedagi jalust nõrgaks ei võta. Aga eksootiline on igal juhul.

Rustikaalse koduse kamaga harjunud eestlase jaoks on siiski tegemist väga hõrgu maitsega.

Sellel taldrikul on kogu menüü puhul kõige elavama vestluse põhjustanud komponent. Ei, see ei ole lambaliha oma headuses. Vaid hoopis see musta värvi, tekstuurilt kartulipüreed meenutav ollus.

Mitte keegi sööjatest ei osanud ära arvata, et tegemist on tuhastatud juurviljadega! Ning ka maitse oli kirjeldamatu! Niisugustel hotelliõhtusöökidel on alati juhuslikke külalisi. Ühes Aasia riigis küllap räägitakse just praegu legendi Läänemere väikesest saarest, kus inimesed muud ei teegi, kui imeliselt maitsvat sööki...

Pealegi oli tegemist ühe kõige emotsionaalsema esitlusega, mis Eesti toitu välismaal on kunagi saatnud. Viimase eest hoolitese ooperisolist Saksamaalt.

Muhu köök vallutab maailma. Sõna otseses mõttes.